Ujumine annab lapsele rohkem, kui esmapilgul paistab. Ujumisoskus on ainult algus- vees areneb korraga nii keha, iseloom kui ka turvatunne.
Mängulisus
Lapse jaoks on bassein eelkõige koht, kus saab mängida. Pritsimine, sukeldumine ja uute asjade proovimine tunduvad lapsele pigem lõbusa tegevuse kui treeninguna, mistõttu teeb laps tööd, ise seda märkamata. Just seepärast tulevad lapsed trenni hea meelega. Esimestel kuudel trennis on kõige olulisem, et laps saaks veega sõbraks ja naudiks vees olemist. Tehnika ning muud oskused õpitakse juurde järk-järgult. Basseinis kogeb laps ka seda, et järjepidev töö annab tulemuse: igas trennis õpime mängu käigus ka midagi uut. Nii kasvab enesekindlus, mis ei tugine ainult kiitusele, vaid ka sellele, mida laps ise on teinud.
Ohutus
Eestis on vett igal pool: meri, järved, jõed ja suvel ka basseinid. Laps, kes oskab vees liikuda, on ohtlikes olukordades rahulikum ja ettenägelikum. Treener õpetab lisaks ujumisele ka seda, kuidas veest välja saada, kuidas vees puhata ja oma jõudu hinnata. Treener õpetab lastele ka vee ääres käitumist: basseini ääres ei joosta, vette hüpatakse ainult siis, kui see on lubatud ning keegi ei lähe vette, kui treenerit ei ole juures. Need reeglid muutuvad lapse jaoks harjumuseks ning võiksid kehtida ka väljaspool basseini teiste veekogude ääres. Ujumisoskus ei asenda aga kunagi täiskasvanu järelevalvet vee ääres.
Tervis
Vees kannab keha üleslükkejõud ja hüppeid ning maandumisi ei ole, mistõttu on liigeste ja kasvuplaatide koormus väike ning ujumine sobib kasvavale lapsele hästi. Mõõduka ja ühtlase tempoga ujumine on aeroobne töö, mis treenib südant ja vereringet. Vee surve suunab verd südame poole tagasi ning süda täitub rohkem verega, st südame löögimaht kasvab.
Ujumine on tehniliselt keeruline liikumine: käte ja jalgade töö, kehaasend ja hingamine tuleb viia ühte rütmi. Selle õppimine arendab närvisüsteemi ja lihaste koostööd. Ujudes töötab korraga kogu keha ning vees kasutatakse lihaseid teisiti kui maismaal. Kerelihased hoiavad keha vees sirge ja voolujoonelisena, samal ajal kui käte ja jalgade töö liigutab meid edasi. Erinevad ujumisviisid koormavad lihaseid erinevalt, seega mitme ujumisviisi õppimine muudab lihastöö mitmekülgsemaks ja arengu ühtlasemaks.
Sotsiaalne tugi
Ujumine on individuaalala, kuid trenn toimub grupis, kus lapsed toetavad ja julgustavad üksteist. Ühiste treeningute kaudu tekivad sõprussuhted, mis sageli kestavad aastaid. Trenn on koht, kus laps saab rääkida oma emotsioonidest, olgu need rõõm õnnestumise üle või pettumus ebaõnnestumise järel, ning leida mõistmist nii sõpradelt kui ka treenerilt.
Kokkuvõtteks
Basseinis on laps eelkõige mängimas, mistõttu tuleb ta trenni hea meelega ning õpib oskusi järk-järgult, ise seda märkamata. Ujumisoskus teeb lapse vees rahulikuks ja ettenägelikuks, kuid ei asenda kunagi täiskasvanu järelevalvet vee ääres. Vee kandev jõud säästab kasvava lapse liigeseid ning ujumine treenib südant, vereringet, lihaseid ning koordinatsiooni. Lisaks on trenn koht, kus lapsed toetavad üksteist, leiavad sõpru ja saavad rääkida ka oma muredest ja rõõmudest.
